pühapäev, 2. juuni 2013

Kolm musta marja. Südamest.

Käärimise lõpetas üks tume ja tõmmu vein, millel nn töönimeks praegu "Kolm musta marja". Värskeid marju veel ju ei ole, need kolm marja on talve vapralt üle elanud - kes purgis, kes pudelis, kes sügavkülmas. Märjuke oli kenasti kuivaks käärinud, kraade 12 ringis. Sai teist kurnatud, loksutatud, segatud ja veelkord kurnatud. Kadugu süsihappegaas ja sade! 


Veinike sai lisaks veel ka selitusained ja rändas vaiksesse, rahulikku, jahedasse kohta endas selgust saama. Veel on aega mõelda, kas lisada siiski veidi suhkrut? Äkki tooks killuke magusat kolme musta marja iseloomud paremini välja ja äkki saaksime siis teada, kes neist kolmest see kõikse tegijam? 

Ega ma ei ole ju teile meelega öelnud, mis need marjad on. Seda öelge teie mulle! Esimene, kes kolm musta marja õigesti ära nimetab, saab... No mida küll auhinnaks pakkuda...? Ahjaa, esimene saab sellesama veini! Mu head pärissõbrad-degustaatorid, teie saate Kolme musta marja niikuinii maitsta, seetõttu ärge palun siseringi infot teades mängu liiga lihtsaks ja lühikeseks tehke. Rõõmsat nuputamist! 

Muide selle veini sisse panin ma peale salamarjade veel ka südame. Äkki saab ta nimeks hoopis Südameasi või koguni Saäramusüdasüdasüdaniiärevaltlöölöölööjäävaitminusüdasüdasüdaheadöödheadööd?




3 kommentaari: