Veinilausuja

Hooaja esimene vein on mu kannatuse juba proovile pannud! Hakkas teine ilusasti käärima ja hea mündiaroom levis mulksutajast välja. Kuni ühel hommikul - vaikus. Tulen lõunale - ikka vaikus. Tulen õhtul töölt - vaikus mis vaikus. No missassja, tegin ju kõik nii nagu alati. Ja siis jõudis kohale. Sai eelmine päev Tallinnas käidud ja maja jahtus ära. Toad ei olnud üldse külmad, aga põrand oli küll jahe. Ja vein oli põrandal. Olin kustutanud oma veinipärmi eluküünla. 

Õnneks oli ühes hulgilaos jäänud silma üksainumas restartpärmi pakike, selle ma sealt ära ka tõin. Tegin muudki head. Pakkisin veininõu teki sisse, tõstsin ta taburetile ja viisin kogu krempli ahju lähedale. Peagi algas rõõmus mulksumine. 

Läks jälle mõni aeg ja mulksud hakkasid justkui harvemaks jääma, kuni vaikisid hoopis. No mida nüüd!? Hakkasin vaatama, et ega äkki kaane vahelt gaas välja pääse? Ja mida ma tunnen - veininõu ahju poolt jummala tuline! Olin teist korda tapnud pärmi, seekord kuumaga. Njaa, talvine veinitegu...

Ja nii algaski tänane päev. Esimest korda elus panin veinile kolmandat korda pärmi. Ise muhelesin, et mitte mingisugust murekübekestki ei tundnud ma pärmiga üledoseerimise pärast. Sest kogemustepagasis on ka turbopärmiga veinitegu ja tookord läks veini sisse seda mingi tubli klaasitäis. Kolme päevaga sai vein mürisedes valmis. Vanni põhi kihises ja vahutas (nii palju tarkust ikka oli, et see nõu vanni panna) ja maja haises nagu õlleköök. Ka sellest veinist sain lõpuks pärmi välja.

Järgmine hoolealune oli täna kadakavein. Sellega läks kähku - ensüüm, suhkur, pärm ja mulksu alla. Tegime veinikestele nr 1 ja nr 2 ahju kõrvale uue pesa ja nüüd, mõne tunni möödudes mulksuvad juba mõlemad. 

Ilupilte täna ei tule, on ainult vaated tõsistele tööprotsessidele. 

Pärmid veinidele nr 1 ja nr 2

Kadakaššššššš

Siis tegin vahepeal kartuli-porgandi putru ja guljašši või midagi sellist. Siis käisin apteegis ja siis käisin õmblusi puhastamas ja haava plaasterdamas. Sõidutee oli küla vahel libe, aga selle eest põlesid ristmikul LED-lambid. No need kuulsad uue aja tänavavalgustid. Ja vot alles siis, peale kõike seda, algas veinikojas täna põhitöö. 

Plaanis oli  tutikat töövahendit kasutada. Internetist tellisin, juhendit muidugi kaasas polnud, aga olgu Jumal tänatud taaskord YouTube eest!

Nii et siis filter. Õuna-pirni täismahlast vahuveinialge oli vaja selgeks saada ja seda ta ka sai. Kuigi oioioi, kui kaua ta seal nirises, no ikka tunde! Pudelid olid puhtaks küüritud ja villimine juba rutiin. Aga siiski väikese erinevusega. Seekord panin siis pudelitesse suhkrut. Varasematel kordadel on vahuveinialge juba algena magus olnud ja ka mullialge märgatav olnud. Seekord.. noh, oli teistmoodi alge. Aga aroom oli jällegi vaniljekauntest kenasti joogi sisse jõudnud ja värv peaaegu pronksine. 

Homme jätkub töö veinikojas. Ja kõik selle nimel, et järgmisel nädalavahetusel saaks maal täiesti muretult puhata ja mängida. Maal on kuusk ka veel toas, ta on nii ilus. Ja kass on saanud kuu aega kuuse alt vitamiinivett limpsida.