laupäev, 15. märts 2014

Elu saladus lahendatud!

Vaid üks virr-varr on olnud paar viimast nädalat! Elu on ikka kordades rohkem olnud, kui veini. Küll ma veiniteemani ka jõuan, kaks käärimisämbrit on tänase hommiku seisuga juba põrandapinnast kõrgemale tõstetud, seega hakkab midagi toimuma ja kajastan seda ilmtingimata. Aga võtame järjekorras.

See blogi. Ja kirjutamine. Alati kukub natuke teistmoodi välja, kui mõelnud oled. Veiniblogi populaarseimaks looks ei ole mitte mõni veinilugu vaid hoopis Maali leidmise lugu. Siiamaani võtavad trükiväljaanded ühendust ja paluvad luba seda avaldada. Aga meite meelest on see lugu juba ajalugu ja las ta istub seal oma alapealkirja all nüüd rahus seni, kuni keegi digitaalsüsteemist midagi paremat leiutab. Oli pakkumine ka ühelt peatoimetajalt kolumne vmt kirjutama hakata. Noo, miks mind ei huvitaks, ega kirjutamine ju kotis püsi. Aga jälle see sama vana jama nagu joonistamisegagi - käsu peale ei tule. Eks näis, kui puhkuse ajal pea välja puhkab, äkki siis viskan 10 lugu korraga? Aga vaevalt:) 


Ameteid peab ikka inimesel tagataskus olema. Mul üks tuttav, kellel kaks kõrgemat haridust ja kes üle 15 a riigiametis olnud, ütleb ikka, et kui tema peaks töötuks jääma, siis hakkab ta lesta fileerima ja seda restoranidele müüma. See talle meeldib ja see tal hästi käpas.


Pilt on võetud Rannarahva Muuseumi lehelt, vast neil ei ole reklaami vastu midagi:)


Oma päristööst ka üks väike vihje

Kõige leebemate ametite hulka mu päristöö just ei kuulu, kuid meeldib väga ja pakub isegi peale 15-st aastat tegutsemist uut ja huvitavat. Või on see hoopis nii, et mõtlen endale uut ja huvitavat ise välja? Pilt on ühest algatusest, mida nüüd 3 kuud vedanud olen ja mis huvitaval kombel juba üle terve maakonna tuld on võtnud. Võtsin oma töö hobiblogis jutuks praegu selleks, et ei arvataks, et keegi siin elab nagu linnuke oksal - ajab veini, sööb lestafileed ja veedab araabia öid.

Nojahnoh, eelmise postituse kohta üks sõbranna ju ütles, et oo, justkui araabia öö teil seal olnud! Tegelikult jällegi lihtsalt juhtus nii, et SEAL, kus me nüüd tõepoolast vahete-vahel olla saame, on valgel ajal lihtsalt nii palju muud tegemist, et pole aega fotokas nina peal ringi käia. Ja nii tulidki õhtu saabudes pimedad pildid. Seal panime vahtramahla jooksma, leidsin platsikese karulauku, tutvusin uute vahvate inimestega ja pärast piltidelt vaadates olime juhuslikult korranud Eesti filmiklassikat. Mäletate Suves seda kohta, kus Teele tuleb Ülesoole noori õunapuid pakkuma? Aga pererahvas parajasti sööb talulaua taga ja vanaperemees kukub kiiresti rabistama, et kartulikoored laualt ära koristada ja laudariided silma alt ära panna. Armas hetk, aga meie koorisime just nimme koored laua peale ja kui lesta tulema hakkab, siis võite kindlad olla - mina söön seda ainult noaotsa ja pöidla abil. Vanaisa sõi mul kõiki toite vaid noa abil, ehkki talle pandi alati taldriku kõrvale ka nuga ja kahvel. Kusjuures mingit sodimist ei olnud ja näpud jäid puhtaks. Oskan ka seda kunsti:)









http://youtu.be/OKZawmM-0Qs 



Ega ma lühemalt kirjutada saa, kõik see jutt viib tasapisi elu tõeni välja, mis on nii lihtne, et imelik kohe. 

Aga nüüd astub lavale meie pereliige kass. Miks? Sest inimesel soovitatakse elada nagu kass. On ka öeldud, et kass asendab ravimitest rahusteid ja koer antidepressante. Täiesti nõus. Kass elab tegelikult endale, aga kõigile teistele tundub, et ta on just nende jaoks nii nunnu, pehme, armas, soe, sõbralik ja nurruv karvane kaisukas (enamasti). Ta magab palju - see on puhas lõõgastus ja see toob tervise. Ta ringutab, sirutab, haigutab, hoiab puhtust - see on kasulik. Aga kui vaja, siis liigub ülikiiresti ja osavalt. Ah, igaüks ju teab, milline kass on, mis ma siin ikka seletan. 






Meie Bobby on toakass, aga kui meil nüüd äkki on vaja teda mõnikord loodusesse kaasa võtta, siis selleks, et ta stressi ei saaks, hakkasime teda väheke harjutama. Sest et karta on, et hiirt-rotti võib ta pidada riidest mänguasjaks ja tuul on tema meelest tolmuimeja tagaosa vanem vend. 



Mõned seemned olen mulda pistnud ja pakkide viisi lilleseemneid ootab oma järge. Taimekasvatus on mul rohkem nagu muuseas. Kohti on, kuhu neid pista ja las saavad siis oma võimaluse. 





Olen viimasel ajal tähele pannud, et kui mina leian või leiutan oma peas mõne väärt mõtte ja kui see on tõepoolest õige ja hea, siis tasutakse mulle selle eest heldelt. Unistusi täitub.. Kui minuga juhtub midagi head, siis kerin mõtteid tagasi ja leian, et ahhaa, see elutõde oligi siis järelikult õige!? Palju head on olnud. Samuti ka rasket ja keerulist, aga ma ju tean, et elu käibki üles-alla siksakke mööda. Ja ma olen tänulik iga pisemagi õnneliku juhuse üle. Näiteks mõtlesin, et nüüd oleks aeg endale üks tõeliselt roosiline tapeet hankida. Internetiotsing oli ehmatav. Roosidega tapeete ei tehtagi enam või kui, siis hirmmoodukaid disaintapeete. Ja millised hinnad! Võtsin teema jutuks ühel kohvijoomisel ja juba järgmisel päeval sain telefonikõne - tule tapeete vaatama! Kaubaks olid ehtsad, hingavad pabertapeedid venemaalt, millel hind pea olematu! Kusjuures tapeedisektsiooni sisse astudes oli minu eriti roosiline tapeet sadade teiste reas absoluutselt kõige esimene! Vahel mõtlen, et kes Sa selline küll oled, kes Sa seda minuga teed? 


Nonii ja millest ma siis täna siin kõik kirjutasin?  Tööst ja töötusest; hobidest ja kutsumustest; mõttest, teost ja tagajärjest; raskustest ja nende ületamisest; unistustest, nende täitumisest ja tänulikkusest; juurtest; valikutest ja võimalustest; puhkamisest ja mõnulemisest; talupojatarkusest ja ettenägelikkusest; märkamisest ja sellest, et kõikide valu ei jõua niikuinii ära valutada ja kogu maailma tööd ka mitte ära teha ning lõpuks sellest, et kogu see keeruline maailm on tegelikult lihtne. 


.   .   .


Teate, ma panin oma teooria siia kirja küll, aga see lihtne jutt tuli ikkagi päris pikk. Ja päris tõsine. Mõne meelest kindlasti üks igavene esoteerika või koguni usujutt. Äkki mõni isegi vihastab?;) Nii et ma ei hakka siin poolvallatus blogis seda avaldama. Aga kes soovib, võin selle tänase loo lõpu talle meilile saata. Jätke või saatke oma meiliaadress. 

Luban, et järgmine postitus tuleb ainult veinist!:)


Leitud 7 päeva tagasi


 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar