neljapäev, 26. juuni 2014

Protsessid, protsessid..


Kuusevõrse-mündivarre veini tegemine. See on see olematu vein, mis siiski olevaks sai. Kuusest ei kavatsenud ma elu sees veini teha, ikka meenuks ju kohe vannivaht või õhuvärskendaja. Aga mis parata - ei soovinud teha ma ämbritäit  marinaadi kuusevõrsetest ja meest. Vaevu peotäie vaid suutsingi neid hakkida. Ja nagu hiljem selgus, jäid okkad ikkagi liiga pikad ja grillliha tundus suus kut näriks kuivanud jöulupuud. Nii et siis ämbritäis kuusevõrseid ja tubli punt mündivarsi läksid oma loomulikku teed - otseti veinipütti.









Vahepeal oli ka igasuguseid tähtpäevi ja pühi. No täiesti juhuslikult leidsin kaks kasti head-paremat jooki. Ausalt, tegelikult läksin marineeritud kurki otsima. Ja kuluski marjaks ära. Või siis ikkagi - kulus kurgiks ära, sest kurgid olid otsas. Viisime need paremad palad maale kaasa ja pidasime katekesta poja sünnipäeva. Vahuveinil oli vahtu küll minimaalselt, aga maitsed taliõunast ja vaniljekaunast olid täiesti olemas. 




Seda ma küll  enam ei mäleta, mis järgmisel pildil olevas pütis on. Aga sobiks hästi Gulliverile väikeseks laupäevaõhtuseks shotiks. Mis see 25 liitrit tal siis läbi kõrre ära limpsata ei oleks. 




Leedriõied on leedriõied on leedriõied. Neid on palju. Kolm korda olen korjanud, kolm veini on mulksu all. 




 Järgmistel piltidel aga jälle see kuusevein. Käärimine oli lõppenud, panin selginema. Maitsega on segased lood. Kuusk ja münt võistlevad omavahel. Seis on kahjuks võrdne. Nii et ei üks ega teine. Küll aga üsna meeldiv eimidagi kindlat meenutav maitse. Kass Robby jagab oma näoilmega minu arvamust. 




Vähemalt selitamine edeneb kiiruga, sest ühe ööga juba pärmikord põhjas ja ollus 2X selgem. 



Viimane ots eelmist kadakaveini rändas kah täna pudelitesse. Kuigi ega mingit praegust kadakaveini ka ju olemas ei ole. Alateadvus ruttas vist tegudest ette ja arvas, et uus juba tulekul. Ei veel, ei veel. 





 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar