"Uskumatu" tuleb öelda muidugi samasuguse hämmastunud häälega nagu seda Viimses reliikvias öeldi. Nimelt oli täna see päev, mil lasime oma taliõunad mahlaks pressida. Ennustusvõistluse selle kohta, mitu liitrit mahla saame, võitsin ma ise. Pakkusin 100-150 ja tegelikult tuli 145. Maitset lootsime õige hääd ja seda ta oligi. Mahe ja siidine. Selles kõiges ei olnud veel midagi uskumatut.
Mahl oli mitmetes nõudes ja viimased lõpud olid 5-liitristes ämbrites. Haarasin sealt mõned, et viia natuke värsket keelekastet emale-isale, venna ja sõbranna perele ning jätkus natuke ka töö juurde tüdrukutele koju oma lasteaialastele viimiseks. Tüdrukud rivistasid ennast oma sinistes vormides mu ette ja lõid tänutäheks laulu lahti, nii äge:). Plastpudelites paistis see mahl kuidagi liiga pruun ja justkui paks, aga no maitse oli hea, et mis seal siis ikka. Mõtlesin veel, et no mis värvi see siider küll tuleks, kui ma seda üldse teeks...
Õhtul vinnasime siis suured nõud tuppa, et läheb aga kuumutamiseks. Avasin piimanõu ja lausa ehmatasin! Esimene mõte oli, et meie mahl on kellegi teise tellimusega segamini aetud ja see keegi on lasknud oma mahla pressida kas sidrunitest või melonitest! Piimanõu oli kaelani tibukollast mahla täis! Kõlaski esimene ussskumattttu! Pärast selgus, et paaris väikses ämbris oli tõesti meie mahl teiste omaga segamini ja see oligi see pruun mahl. Aga põhikogus ehk oma 130 l nii kollane, kui kollane üks värv üldse olla saab. Ja veel - kollasus säilis üsna hästi ka peale pastöriseerimist. Küll selle mahla joomine saab lõbus olema! Ja siider tuleb ka! Seda ei saa ju ometi tegemata jätta. Kuigi ma ei tea, kas ma oskan seda üldse teha..
Muidugi ei olnud toredad Kadastiku mahlavabriku poisid meie mahlale toiduvärvi lisanud vaid Tellissaare taliõunad olid lihtsalt valmis saanud ja nende koor ongi küpsena kollakollane. Ussskumattttu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar