Neljapäev, 25. september 2014

Öunalugu rosinaga lõpus



Taas kordub kõik,
 kordub kõik...


Ilm muutub, tuul pöördub, kisub külmaks. Ainult üks päev oleks võinud veel soe olla. Aga pole parata. Niisiis esimesel külmal ja tuulisel päeval sai toimuma suur õunakorjamine. Veel hullem - ka nende pesemine. Ja seejärel sõit mahlapressija juurde. Ja seejärel sõit tagasi. Ja seejärel suur muruniit, et mitte öelda sügisene silotegu iilidega võidu. Ei midagi uut siin Päikese all. 

Öunu oli seekord parasjagu, sest lasime ju puud ära lõigata. Maalt tõime ka kaks kotitäit. Teist, kolmandat jne-ndat mahlategu õnneks seekord ei tule. Kui me muidugi ei murdu ja maanaabrimehe öunapakkumisele alla ei anna.

Pesemine. Brr, kaevuvesi on meil veel külmem, kui kraanivaesi. Meil on, jah, linnas kaev!

Öunasöit

Öuna-pirnimahl, öige magus. Kokku 85 liitrit.

Ahhaa, kui pliit mahlapottidega hõivatud, siis...;)

Kas taarat jätkub?

Vahuveinialge kah üles pandud. Ainult üks nõu. Seekord otsus selline.

Kuumad kotid

Tehase poisid halastasid meile jälle ja loovutasid lausa oma firma pakendeid:)

Aga egas ainult söök, jook, töö ja vaev sügisel meeles mõlgu. Pidu ikka ka. See lihtsalt tuleb igal aastal, kas tahad või mitte. Ja vahel on numbrid sihantsed ilusad, viksid ja poolümarad.




Aga seegi ei ole veel kõik! Üks suur uudis on veel. Siinkirjutaja läks jälle kooli. Sest kõik on ju viied niikuinii. Ei, ei läinud magistriõppesse sotsiaalteadust tegema. Hoopis ametit õppima, kolmandat juba. Kooli avalduse number oli ka 555. Ei, ei läinud kondiitriks või kokaks. Ka sotsiaalhooldust, mööblirestaureerimist ega muud kasulikku, tarvilikku ja  mõistlikku ametit mitte. Vaid minust sai hoopis... 


...multimeedia kujundaja I kursuse õpilane, tulevane veebidisainer:)


Pühapäev, 7. september 2014

Ohverdus

Lugesin eile oma blogist täpselt aasta taguseid postitusi. Kus on ikka tegutsetud ja palju jõutud! Või pigem - põhjalik oldud. Kuna aga nüüd möödub enamus vaba aega maal, siis paratamatult linnategemised kuhjuvad. 

Sel nädalavahetusel tegin aga suure ohverduse ja jäin vaatamata kuldsele ilmale linna. Lausa tuppa. Villimist ootas 1 terve ja kaks poolikut veinipartiid. Pealegi kippusid miskisele tomatiportsule veinikärbsed ligi, seegi tuli purki ümber vormistada. Nii et Töö tänav pisaraid ei usu ja ma lihtsalt pidin ühe salati kokku keetma.

Kui alustada selle tööga reede õtul kell 8, siis maitsestamise kellaaeg on ju mitu tundi hiljem. Ja kui avastad, et maitsestada eriti millegagi ei olegi, siis tuleb ajusid ragistada. Vedas - välja mõtlesin! Soovitan seda nippi teilegi. Poes on müügil külmutatud köögivili - Itaalia roog vmt. Pakis on eraldi väike pakike maitseainetega. Vot selle ma oma salatisse puistasingi ja täiesti mõnus itaaliapärane tšatni tuli. Lisasin tomatitele ka porgandit, sibulat, küüslauku, suhkrut, soola, veidi õli ja äädikat ning ballastiks ja krõmpsuks jämedalt riivitud suvikõrvitsat. Nii et midagi jõuab selle kiire suve jooksul ikka hoidistekappi ka.





Veinide villimise ettevalmistusena käisin poest korke juurde toomas. Õudne pood see Bauhoff! Kui mingi kaup on sooduses, siis ostad seda nii palju, et lõpuks kulutad ikkagi rohkem, kui oleks kalleid tooteid ostes kulutanud. Aga nooh, tulpe pole ju kunagi üleliia.




Esimene vein, mis töösse läks, oli kadakas. See vein tuli seekord kohe algusest peale tume. Veini toore tuli Sõrvest, mere kaldalt. Ja virdesse lisasin nii mõnegi liitri vahtramahla. 

Ahsoo, oot-oot, seal kuskil enne veinitööd tõi noorproua Kristi ju mulle ämbritäie arooniaid! Läksin aeda kirsilehti tooma, et neist koos arooniatega mõnus tõmmis teha. Aias oli muudki - roosa pihlakas näitas oma esimese aasta hõredaid kobaraid, aga must leeder näitas oma paljusid raskeid kobaraid. Pirnid ja õunad ootavad mahlaks tegemist. Muru niitmist. Viinamarjad lõikamist. Ruttu tuppa!













Seekord oli mul ometigi abiline, kes kõige nigelama töö ära tegi, milleks on teadagi - pu-de-li-te pu-has-ta-mi-ne. Seda tööd jätkus samuti rohkem, kui üheks päevaks. Muss oli ka tema valitud. Parim uus on ikka hea vana. Ja muidugi puhta talendi vastu ei saa keegi mette:











Need pudelid on küll üks hää kaup. Õieti on nad ju korralikud liitrised karafinid. Ükskõik siis milleks, kas veini, jäävee või morsi jaoks. Keegi saab vahva kingituse. Ma ei tea veel, kes.













Kadakaga ühel pool (oh, kui kergelt need kolm sõna siia tulid, aega läks ju terve päev ja natuke pühapäevastki), jõudis järg punase õieveinini ja seejärel leedriõie veinini. Viimaseid kahte oli vähem. Jõudu ja energiat ka. Aga tehtud nad said. Sel aastal nii suure koguse ühekorraga villimist enam vast ette ei tule. 









Raamatupidamislikult võib öelda, et küpsema läks 48 pdl, üks 5-liitrine ja kaks 3-l karpi veini. Mõned pisikesed testikad ka. Üht-teist on veel käärimisnõus, nendega pole kiiret. Õunauputust õnneks ei ole. Pihlakad? Neid on tohutult, aga kas neist ka vein tuleb, ei tea.







Aias on nähtud suuresilmalisi suveputukaid. Järgmisel nädalal ootab südaeesti ja palju toredaid inimesi. Seejärel - kõik, kõik on uus septembrikuus ja kõik on viied ;)))