neljapäev, 26. juuni 2014

Protsessid, protsessid..


Kuusevõrse-mündivarre veini tegemine. See on see olematu vein, mis siiski olevaks sai. Kuusest ei kavatsenud ma elu sees veini teha, ikka meenuks ju kohe vannivaht või õhuvärskendaja. Aga mis parata - ei soovinud teha ma ämbritäit  marinaadi kuusevõrsetest ja meest. Vaevu peotäie vaid suutsingi neid hakkida. Ja nagu hiljem selgus, jäid okkad ikkagi liiga pikad ja grillliha tundus suus kut näriks kuivanud jöulupuud. Nii et siis ämbritäis kuusevõrseid ja tubli punt mündivarsi läksid oma loomulikku teed - otseti veinipütti.









Vahepeal oli ka igasuguseid tähtpäevi ja pühi. No täiesti juhuslikult leidsin kaks kasti head-paremat jooki. Ausalt, tegelikult läksin marineeritud kurki otsima. Ja kuluski marjaks ära. Või siis ikkagi - kulus kurgiks ära, sest kurgid olid otsas. Viisime need paremad palad maale kaasa ja pidasime katekesta poja sünnipäeva. Vahuveinil oli vahtu küll minimaalselt, aga maitsed taliõunast ja vaniljekaunast olid täiesti olemas. 




Seda ma küll  enam ei mäleta, mis järgmisel pildil olevas pütis on. Aga sobiks hästi Gulliverile väikeseks laupäevaõhtuseks shotiks. Mis see 25 liitrit tal siis läbi kõrre ära limpsata ei oleks. 




Leedriõied on leedriõied on leedriõied. Neid on palju. Kolm korda olen korjanud, kolm veini on mulksu all. 




 Järgmistel piltidel aga jälle see kuusevein. Käärimine oli lõppenud, panin selginema. Maitsega on segased lood. Kuusk ja münt võistlevad omavahel. Seis on kahjuks võrdne. Nii et ei üks ega teine. Küll aga üsna meeldiv eimidagi kindlat meenutav maitse. Kass Robby jagab oma näoilmega minu arvamust. 




Vähemalt selitamine edeneb kiiruga, sest ühe ööga juba pärmikord põhjas ja ollus 2X selgem. 



Viimane ots eelmist kadakaveini rändas kah täna pudelitesse. Kuigi ega mingit praegust kadakaveini ka ju olemas ei ole. Alateadvus ruttas vist tegudest ette ja arvas, et uus juba tulekul. Ei veel, ei veel. 





 

reede, 13. juuni 2014

Kaua, kaua...

... olen ma
teinud tööd
aeg on elada...

No küll kummitab see laul täna ja puhkus nr 2 ongi alanud. Vaat siis, kui pikk tundus poolteist kuud, mis möödas puhkusest nr 1. Ja ega nüüdsetki puhkust ülearu pikalt ole, aga ikkagi..  

Möödunud nädal oli tegus ja tegemata midagi suurt ei jäänudki. Seega siis - kadakavein on villitud ja sildistatud. Kadakatel on pehmed, noored, helerohelised kasvud, pane või terve põõsas ilu pärast pudelisse. Kuusevõrse-piparmündivarre veinist kurnasin sodi välja ja lisasin suhkrut - las tuleb väheke kangem. 

Täna panin mulksu alla selle aasta esimese leedriõieveini. Virre jäi natuke lahja, sest õisi oli veel vähevõitu. No neid, mida maa pealt korjata sai. Pekkaniskat ei hakanud tellima. Sest leedripuud kõrguvad üle kõigi teiste puude, sihtides katuseharju ja piksekaitseid. Muideks eelmisel aastal kaevasin 4 leedripõõsakest välja ja nad rändasid kingituseks mandrile. Mina ei tea, mismoodi, aga nad on tagasi! Kasvavad jälle samade kohtade peal. On ikka vigurivändad!

Töö pärast sai mitu korda maal käidud. Eesti elu, palju toredaid inimesi. Poe taga need kõikse viksimad poisid üldse ongi. Pudeliavaja ripub nööriga puu küljes. Arutasime, et see oleks võinud ikka kummipaelaga seal olla, sest asjatu energia kulu on ju täis pudeleid muudkui avajani küünitada. Ja noh, kui jalg enam ei kanna, siis ka äkki pudelit lahti ei saa..

Ühel õhtul võtsin veel ühe pikema sõidu ette. Tuuleke puhus, sääski ei olnud ja esivanemate hauad said korda - rohud rohitud, lilled istutatud, küünlad süüdatud. Vallavanem, hea inimene, lubas päev varem, et teevad sinna  kiviaia sisse lausa miski mulgu, sest parkla jääb üsna kaugele. Haudu mitu, asju palju kohale vedada. Tänan Leisi valda südamest juba ette!

Ja homme - kass kaenla ja seitsme tuule poole! Linna jäävad maja valvama hirmuäratavad, karvased ja kurjad jalgpallihaiged ning Valve. See naabri oma. Õigemini - need naabri omad. Ja veel jäävad linna õitsejad ja valmijad. Käisin ja võtsin nad üles, siis jälle aasta(te) pärast hea vaadata, et ohhoo, Hansaland juba enne jaani lahti ja esimene meristeemmaasikas punane. Ja lõhnad! Oo, kaunis varasuvi, sa viibi veel...





13 ja reede, täiskuust rääkimata.

¦
 

teisipäev, 10. juuni 2014

Mis toimub?


Kevad toimub. Kõik muudkuid õitsevad, kasvavad, kosuvad, valmivad... Lühidalt - kadakavein vaja otsekohe villida, kahe pika õhtu töö.
 
Kuusevõrse-mündivarre vein lõpetas mulksumise. See oli üks hädaveinitegu, sest kuusevõrsed pidid tegelikult kuhugi mujale minema, aga ei läinud. Mündivarred jäid järgi suuremast mündilehtede sügavkülma pakendamisest. Vahemärkusena - leidsin ju maalt põllutäie vanaaegset münti! Ja nüüd on see müstiline roherohevein seal valmimas.
 
Rabarberipuhmad ootavad kiiremas korras maha lõikamist ja millekski tegemist. Kange kiusatus on need valmis teha umbes nii, nagu need Tallinna loomulikult parimas restoranis Kaks Kokka pavlova koogi peale tehtud olid. Enneolematult sügavpunane värv, mõnus krõmpsakus ja ülihõrk mõistatuslik maitse! Täpselt samamoodi ma muidugi teha ei saa, sest täpseid temperatuure ja vaakumaparaate mul kodus ju ei ole. Teine variant on rabarberid veiniks teha, kuigi pean seda enda veinidest üheks igavaimaks.
 
Esimesed leedriõied on avanenud! Nädalate mäng! Õnneks lööb suhkru hind odavuse rekordeid. Ja õnneks on puhkus tulemas. 
 
Hiljutisel kaugjuhtimise koolitusel räägiti, et inimesed ei loe enam mitte midagi, isegi e-maile mitte rohkem, kui esimese rea. Rääkimata siis blogidest, mõtlen mina. Seega elame varsti kõik ainult pildimaailmas ja lohistame näppu või pilgutame silma järgmise pildi kuvamiseks. Enam ei ole vaja pildiridagi ise kokku panna ja kujundada, sellegi teevad meie eest ära app`id ja programmid. Lasin neil siis kah ühe teha:)