neljapäev, 16. jaanuar 2014

Kojas on talvepuhkus

Selle pärast võtan aparaadist vanu pilte ja netist teiste mõtteid.


Lennart Meri: Euroopa vajab Pearut ja Andrest, Paul Aristet, Jaan Einastot ja Endel Lippmaad, mitte Eestis villitud kokakoolat.


Aga veini?




 Sokrates: Mida vähem on inimesele vaja, seda lähemal on ta jumalatele.

Leidsin nimelt peale hullu otsimist linna ainsamad ja arvatavasti viimased vaniljekaunad:) 




Albert Einstein: Elada võib kahte moodi: Üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on imeline.

Väike kadakane pixliime


Albert Einstein: Fantaasia on teadmisest tähtsam.

Korkide taaskasutus ja pesemine




Sir James Matthew Barrie: Õnne saladus pole mitte selles, et sa teed, mis sulle meeldib, vaid selles, et sulle meeldib see, mida sa pead tegema.


Kojaperemehe tubli näputöö 


Anton Hansen Tammsaare:  Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja.








(Gabrielle Bonheur) "Coco" Chanel: On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad.


 

kolmapäev, 1. jaanuar 2014

2 0 1 4

Vanaaasta õhtu on üks tore õhtu, sest siis saab kõik need asjad ka ära kasutada, mis jõuluõhtul ära ununesid nagu näiteks paprika, marineeritud angerjas, porrulauk ja säraküünlad. Ja päkapikk teeb oma viimased asjalikud-vajalikud-praktilised  käigud, sest no mis kuusk see selline üldse on, mille alla lõppude lõpuks sokke ei tooda?




Kõikse rohkem meeldib mulle siin elus aga see, kui tavaliste asjade puhul juhtub või toimub midagi uut ja erinevat. Näituseks eelmise aasta viimane ja selle aasta esimene veerandtund olin asjaosaliseks ühe maailmakäraka ilutulestiku taevasse laskmise juures. Selleks tuli kolistada laoruumis, vedada käruga mere äärde 124-ne tulestikupakett, kaotada ära fotoka katik, pidada kinni hinge, et süütenöör suures tuules süttiks, jõuda nii enda kui teiste tulestikke pildistada, HUA-t soovida ja musitada, saada tuttavaks täiesti võõraste inimestega, kes sulle su enda valmistatud vahuveini pakuvad, leida muru seest üles fotoka katik, laadida tühi patarei kärule, sõita sellega majandushoovi prügikonteinerite juurde, vaadata üle, kas mudapumbad on kinni ja veepumbad lahti ja kõik see aeg lendasid ümberringi värvilised raketid! 


Efektide lisamisega tegeleb meil hoolega Google, pole neil ka kerge elu:)




See pilt on UFO-st

Nimetet esimese veerandtunni sees oli aasta viimane nali see, et kui me laost oma pommiga tulime, siis peened peolised peenest restoranist ütlesid, et mis me ikka hakkame õue tuule kätte minema, paneme siinsamas fuajees pakile tule otsa. Ja aasta esimese veerandtunni esimene nali oli see, et kui ma võtmehoidja küljes oleva pisikese LED-lambi valgusel musta muru seest katikut otsisin, siis üks osavõtlik inimene küsis, et kas te otsite midagi kindlat? Hahahaa, ma ei saa siiamaani naeru pidama:))))) Kõik see sürradi sürr päädis aga ühe õnnestunud võttega, sest kui sellise suma sees kohe-kohe lõppeva akuga ja ilma statiivita tehtud paarikümnest pildist üks välja tuleb, siis on ikka väga väga hästi. 


Tina on veel valamata, aga tulestiku-palm räägib ise enda eest;)

Ah et kas mina ei oleks tahtnud olla hoopis seal peenes restoranis Maltise-poiste pilli järgi sussi sahistamas, selle asemel, et mööda ladusid ja prügikonteinereid kolada? Tagantjärele öeldes kindlalt ei, sest siis oleks ma oma väikestest enneolematutest ja naljakatest hetkedest ju ilma jäänud. 

Tegelikult üks asi oli veel. Kuuse all. Üks kingitus. Emotsionaalselt täiesti hindamatu. Ma võiks sellest kirjutada eraldi ilusa, pika loo ja pisaradki oleks kindlustatud. Aga jäägu ikka midagi omavahele ka ja tsiteerime parem klassikuid: Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. 


Väärt, väärikat, vääramatut ja väärtuslikku aastat Teile kõigile!


J