Laupäev, 11. oktoober 2014

Viinakuul ei vingu





Nii tegin ma eelmisel nädalavahetusel veini, millel oleks ka elu sees. Lihtne punane vein, tehtud aroonia-kirsilehe tõmmisest. Tegelikult segasin ja loksutasin hoopis süsihappegaasi välja.:)

Õunavein aga kääris seekord kuidagi kahtlaselt vähe aega, panin talle suhkrut juurde ja vaniljekauna ka ning keerasin pärmi uuesti alt üles. Ega see tark tegu vist ei olnud. Mingit ülienergilist käärimist uuesti ei alanud ja nüüd juba kahetsen, et suuresti põhja settinud pärmi jälle laiali ajasin. Kraadisin ka, nii punast kui õunakat ja nende näitudega jäin rahule. 




Köögikappide koristusaktsioon lõppes kõige suuremate kasudega lindudele. Talv võib tulla.




Eelmisel nädalal olin koolilaps ja vanaema ühtaegu. See sai küll selgeks, et vaprat hiirekest ei  maksa mängida ja järgmisel 99-l õppenädalal on mul tööl kindlasti asendaja. Sest et see eriala on selline, mis neelab sind endasse ja neelatuna on seal nii tore olla, et reaalsusesse väga tulla ei tahagi. 


Elus esimest korda sellise seadeldise taga.




Need pildid on vaid ühest õppeainest, oli muudki - erialasest matemaatikast  tüpograafiani. Ja mingil hetkel, ühel ilusal õhtul, kogu selle virr-varri vahepeal tegin ettevalmistusi ühe suvise kadakaveini villimiseks. Seekord mõtlesin, et lähen ja ostan pudelid poest, sest mida ma seal sodin ja kolistan pudelitega, kui kõik see pere koos ja pisipiiga ringi tatsamas.  Aga pood oli pudelid tagasi saatnud! Hooaeg olevat läbi ja kevadel tulevat need jälle müüki. Whaaaaaaat?!, nagu ütleb viimasel ajal telekas üks vahva tuttav tüdruk, keda muu eesti tunneb Padjaklubi Miša, mina aga Kristeli nime all. Mis mõttes on veinivillimisel üldse mingi hooaeg, seda tehakse ju koguaeg. Nii et ikkagi kolistasin ja sodisin. 

Leidsin ühe rekordpudeli ka. Sellel oli ei rohkem ega vähem, kui 8 silti ja sildikest peal! Ja ühelt Tšiili veini etiketilt leidsin vaibamustri, millist enam vähem minu vanaemagi kangastelgedel kudus. Viimane tähelepanek oli juba otseses seoses mu disainisuunaliste õpingutega. Juba märkan...



Praegu olen maal. Siin on ohhhhhhhhhhhh kui hea. Homme tahaks aga tollesama suvise kadakaveini lõplikult ära vormistada. Dekoratiivoksakesed tõime mere äärest ja on seekord mingi eriti pikaokkalise kadakasordi küljest pärit. Koduõue pihlakalt viin marju ka linna, sest mõttes mõlgub üks hoidis, mis ei ole siiski teps mitte vedelal kujul.