Siin võiks olla ka alapealkiri: Millest ma tegin, millest teen ja millest ei teinudki veini.
Läheb kolmas puhkusenädal ja nüüd lõpuks olen jõudnud ka veinide manu.
Läheb kolmas puhkusenädal ja nüüd lõpuks olen jõudnud ka veinide manu.
Kevadel tegin kangest Sörve kadakast kaks pütitäit kadakaveini. Üks neist on villitud, teine veel selitamisnõus. Üks tuttav, kes hiljuti esimest korda kadaka veini maitses, ütles üllatunult: Puu maitse! Eks see kadakas üks puine pöesas ole jah.
 |
| Kui hästi läheb, siis tuleb sügise poole sellest veinist eraldi postitus, sest sellega on üks lugu. |
Rabarberist ma veini EI teinud. Mõttes mõlkus midagi muud. Tegin kaks hoidist, milliseid kunagi varem teinud ei olnud.
 |
| Need on need kunagi ära visatud rabarberid, mis mingi põhjapoolse mõttetu hunniku otsas veel rohkem kasvama hakkasid. |
 |
| Restoranist saadud maitseelamus ja välja pinnitud retsept. Täpselt samasugune ei tulnud, aga hea sellegi poolest. |
 |
| Kuusevõrsed olid sel aastal eriti pikad, pehmed ja mahlakad. Münt nagu ikka - paras umbrohi. |
 |
| Eelmisel aastal tuli selline vein kogemata hea välja. |
Vahele üks pilt veebruarikuust. Need kolm päkapikku läksid tookord jahedasse ruumi selitusse - pihlakas, mündi-kummeli ja aroonia kirsilehega. Blogi on lihtsalt üks tänuväärne piltide ja tegevuste arhiveerimise koht.
Sirelid ja üldse kõik õitsevad põõsad olid sel aastal ülimalt lopsakad. Sirelist ei ole ma kunagi veini teinud. Millegi pärast on raske uskuda, et vein tuleks sireliõite lõhna ja mitte maitse maitseline. Ega enne teada saa, kui teinud ei ole.
Leedriõie veini tegemisega olen ma praegu omadega viimse piiri peal, sest ilmselt mõne päeva pärast on suurem õitsemine lõppenud. Must leeder on üks selline põõsas, mis kinnitab, et muinasjuttudel on tegelikult tõepõhi all. Näiteks sellised muinasjutud, kus maha löödud lohepeade asemele uued kasvavad või kus magus puder muudkui voolab ja voolab ja mitte otsa ei saa.
Nimelt kaevasin ma paar aastat tagasi aiast välja 4 leedritaime, mis rändasid kingituseks Tallinna. Sel aastal olid absoluutselt iga taime asemele uued kasvanud. Kaevasin need jälle välja. Pildilolev istik läks Karala küla poolt kingituseks Leedri külale, kes võitis Terevisiooni lemmikküla konkursi. Ja ma olen jummala kindel, et need nuhtlused hakkavad samadele kohtadele jälle uuesti kasvama! Pole vaja isegi "Havi käsul, minu soovil" öelda. Ikkagi on võimalik siin elus mittemillestki midagi teha.
 |
| Lea |
 |
| Leedripuu istiku ja leedriõie veini üleandmine (vein ei olnud minu tehtud) |
 |
| Abrakadabra - lumivalgetest õitest saavad sitikmustad marjad |
Suured pühad. Pihlakavein ja rukkileiva korvikesed heeringa- ja värske soolakurgiga:))
Tõesti huvitav blogi, edu!
VastaKustuta