laupäev, 21. september 2013

Kust tulevad äädikakärbsed?

Lühike vastus on, et Kaarma vallast. Pikk vastus on, et veinipommi lõhkemise päeval lendasid meile teatavasti kohale pooled Kuressaare linna äädikakärbsed. Nüüd on neid aga veelgi rohkem. Seega on naaberomavalitsusest ka juba abiväge kutsutud. Paisatb, et neil ei ole probleeme ei lõimumise- ega haldusreformiga. 

Tegelikult mina üsna armastab neid loomakesi. Näitavad nad ju, et on veel soe ja suvi kestab. Nad ei hammusta sult tükki küljest ega lenda seda puu otsa järama nagu kevadised sääsed või suvised parmud. Ei levita nad ka mingeid hulle haigusi nagu puugid. Pealegi olevat neil inimesega väga sarnane geenikood ja teadlased saavad nende kiiresti paljunevate lendajate abil inimesele kasulikke katseid teha. Võib olla täitub peagi inimkonna ammune soov lennata, sest mis see siis ära ei ole üks pisike jupp äädikakärbse geeni inimesele abaluude vahele sutsata.

Äädikakärbseid on meil aga nii palju seetõttu, et toas on palju lilli, sest et eile oli väike pidupäev. Mõelda vaid - oled elanud juba nii palju aastaid ja ikka saad veel enda kohta midagi põnevat teada! Nimelt seda, et mind olla sünnitusmajast kaktuseõie vastu nö välja lunastatud:))) Oli lihtsalt selline komme, et arstile tuli alati midagi viia ja midagi ei olnud saada ja... ikka see sama vana lugulaul nendest teatud aegadest. 

Aga veinikotta tuli eile õhtul teine veinikoda külla ja avasime rabarberi-õuna-muskaadi vahuveini nimega Esimene pääsuke. Tegime seda igaks juhuks terrassil (vt eelmist postitust). Hirm oli asjatu. Mingit suurt pauku ei tulnud, aga vahuveinil oli nii vahtu kui mulli ja maitse oli mahe. 

Veinimeister Lea

Täna aga püüan vaiki jäänud veininõudega midagi peale hakata. Vaja läheb 4 komplekti selitajaid kahele aroonia- ja kahele kadakaveinile.

..................................

Nüüd on vahepeal 3-4 tundi mööda läinud ja veinidega jälle ilusti ära toimetatud. Viimsel hetkel tuli meelde, et käärimise peatajat tuleb samuti lisada. Ja süsihappegaasi väljutasin veinidest seekord valamise teel. Iga nõutäie valasin ümber umbes 10 korda. Kadakavein vahutas nagu koduõlu ja ega lõhngi palju õllest erinenud. Nii see ei jää, peale selitamist hakkab kadaka iseloom välja ilmuma.


Kadakavaht


Vaht lahkus veinidelt kiiresti. Vaht on ju tegelikult mittemidagi ehk õhk. Arooniaveinist jäi nõusse tihe vooderdis. Värv on joogil lausa mustjaspunane. Ja maitse paks nagu arooniale kohane. Seega jään kindlaks oma esialgsele ideele - muuta see tummine vein veel enne pudeldamist glögiks. Jõuluglögiks.








................................

Nüüd on lausa terve päev mööda läinud, sest eile õhtul astus veel külalisi läbi. Sain pakkuda uut vahuveini ja vana kadakaveini. Päev lõppes jällegi pauguga, seekord oli see siiski looduslik wälk und pauk. Suvi muidugi kestab edasi. Käisin veidike mereõhku hingamas. Õhusooja andis ilmataat täna 21 kraadi.  










Ema Aita kasvatab meil selliseid tibupoegi:)

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar