pühapäev, 25. jaanuar 2015

Nimevahetus ja teine töine päev



Täna on SUURE muutuse päev - blogi sai täiesti uue nime! 

Töö tänava veinikojast sai Veinilausuja

Lihtsalt eilse postituse pealkiri tundus äkki nii hea, nii paigas, nii õige ja nii minu kohta, et patt oleks olnud seda jätta kellelegi teisele:) Googeldasin ka, eesti keeles ei ole keegi ennast ega oma blogi ega oma veinikööki ega veinikohvikut veel niimoodi nimetanud. Ja kui ka nimetab, siis mina olen seal igatahes ristiema ja ootan erilist kohtlemist;)))

Aga täna jätkus töö veinikojas. Koda jääb ju ikka kojaks. Plaanimajandus oli siis selline, et tähelepanu ja toimetamist ootas kolm veintsukest - leedriõie, aroonia-kirsilehe ja pihlakas. Viimane oli juba kuus nädalat selginenud, kuid täit selgust seal muidugi veel ei paistnud. Olen ka varem kaks pihlakaveini teinud ja oskasin seda juba aimata. Kui tahad head värvi ja tugevamat maitset, siis töötled neid marju nii, et tekib ka rohkesti hõljumit. Kuid mul on ju nüüd filter! Eks ta üks s.tanikerdis ole, nagu mul siin abiline ütles. Aga küllap kunagi soetan ka mootori ja pumbaga riistapuu. See lihtsakene töötab aga nii pikalt, sest vein muudkui tilgub ja tilgub läbi paksu filtriketta. 10 liitrit tilkus 2 tundi ja 45 min! Muud poleks midagi, aga vein saab liiga palju õhku. 

UFO
Teine tänane töö oli pooliku leedriõieveini partii villimine. Kuna olin ka enne selle püti kallal käinud, siis mõtlesin, et säilivuse eesmärgil võiks lusikatäie piiritust pütti poetada. Ärgend sattuge paanikasse! Mingit kangestamist ei toimunud. Päriselt ka vein sellest piiritusetilgast kangemaks ei lähe, see katsetus on mul ammu tehtud. No kuulge, marineeritud kurkidele pannakse ju ka lusikatäis piiritust, kusjuures igasse purki. 

Piiritust ja viina oli mul järel likööri tegemisest. Aga no mitte ei mäletanud, kumb kummas pudelis oli. Küsisin siis mehelt, et kuule, kas sa tunneksid ära, kumb on piiritus ja kumb on viin? Temal läks nägu laia naeru täis ja vastus tuli eriti kiiresti  - tunneksin muidugi! Mina vastu, et oh, lahe.. või noh.. seesuuret.. ikka lõhna järgi?:))) 



Pudelisuude ja korkide mõõtmine

Umbes samal ajal või kuskil seal vahepeal tahtsin ka punase veini ümber sifoonida. Selle, mis mul käärimist kuidagi lõpetada ei suutnud. Nüüd aga ei olnud ma sealt enam tükk aega mulksu kuulnud. Ja nii kui olin seda mõelda jõudnud tegi see pudel JÄLLE ühe mulksu! Pidin ma seda nägema ja kuulma! Oleks ometi sellest roguskist seal kööginurgas lahti saanud. Ja oleks ka lõpuks teada saanud, mis imetegu seal pudeli sees küll on? Kaua tehtud kaunikene. 




Higistavad

Must lammas

Vasakul leedriõie-, paremal pihlakavein

Tegelikult tüdinesin täna sellest veinindusest lõpuks ära ka. Ainult nii palju ütlen veel, et leedriõie veini juurde leidsin ma eelmise aasta lõpus muide ideaalse suupiste. See on magus ja selle koostisosad on ehedad ja kodumaised, samas lihtsad ja õige maitsvad. Leedriõie vein ei ole just mu lemmikumaid olnud, kuid selle magusapalaga koos - viib keele alla.

Tänaseks olen kõik ära lausunud:)


2 kommentaari: