Veinilausuja: Meeste-, kemmergu- ja pulmapäev

Kui keegi küsiks minult, kui tihti sa seda veini siis ka teed, siis üks vastustest võiks kõlada järgmiselt - kolm korda päevas! Sel nädalal oli igatahes üks selline päev. Hommikul enne tööle minemist panin kadakaveini üles (st. panin käärima). Kuna mul oli portsuke ebaküdooniaid, siis lasin need juba eelmisel päeval blenderist läbi ja - sekka! Siis ei pea ma enam seletama, et kadakavein on AINULT kadakast tehtud ja kuidas see võimalik on. Eks küdoonia on ju ka üks kuiv vili, aga loodan, et mingi maitsenüansi ta ikka annab. Ja veel - kõik mu veinid on enamasti sellised lahjad lauakad olnud, selle tegin aga maksimaalselt kange. 6 kg suhkrut enneolematult kange veini tekitamiseks! Minu jaoks enneolematu, vanade koduveinimeistrite tavapärane kogus. Kõik see pütti, venipärm ka, mulksutaja peale ja pütt nurka! See oli siis hommikul.

Lõuna ajal läksin koju ja villisin ära viis viimast pisikest pudelit punast ja magusat pulmaveini. 40 oli juba varem villitud. Vahepeal tuli korke juurde hankida ja saigi kiiruga see töö lõpuks ära lõpetatud. See imeline partiikene paluti mul valmistada juba möödunud suvel ja kasutusse läheb ta järgmisel suvel. Teen seda suure naudinguga. Fiiling algas juba marjade korjamisega soojal suvel. Mis siis, et ma neid inimesi ei tunne, aga ikkagi kellegi ühise tee algus. Nii nunnu.

Sildid ja sukad on veel puudu. Juriidiliselt korrektne nimetus on tõesti sukk ja mitte kapsel.

Ma ei ütle seda trafaretset lauset - kes teeb, see jõuab. Ma ütlen hoopis, kes tahab, see jõuab. Või koguni - kellele meeldib, see teeb ja jõuab.

Ja õhtul ootas nõu põhjas ees veel tilgukene sedasama pulmaveini. Terrassilt vihma käest jõudsid tuppa tühjad pudelid ja tänu emakesele loodusele olid nad juba ilusasti ära leotatud. Terrass SAAB talveks tühjaks, ma ütlen! Tänu isakesele ilmataadile, kes talve ikka veel ilusasti taevas hoiab. Natuke kraapimist, pudeliharjamist, pesemist, villimist, korkimist ja 3X5 pruuni poissi olid jällegi rivis nagu Hiina terrakota sõdurid. No olid jah jalatallad ümmargused, aga kell alles 8 ja teles muudkui räägiti, et rahvusvaheline meestepäev ja rahvusvaheline kempsupäev... Kumb päev siis õieti oli? Einoh, naerda ega nina krimpsutada ei ole siin midagi. Eks tõestage, et kellegi teist või meist või neist s.t ei haise (vabandage väljendust, aga see ütlus on nii paganama hea!).

Nii et siis pidulik õhtupoolik, kuigi keegi ei saanud aru, kust see meestepäev järsku tuli ja kemmergupäevast samuti keegi kuulnud polnud. Pulmaveini jäi niii naaatukene üle, et ühtegi mõõtu pudelit sellest enam täis ei saanud. Pisut leidus valgehallitusjuustu, veidi viinamarju ja kui juba pulmavein, siis olgu ka reis. Ette sai võetud Yandex. Yandex on venelaste Googel. Aga palju kiftim! No see striitviu või pigem siis uulitsaobsor on seal hea:))) Läksime oma eldoraadosse Krimmi. Kolasime Jaltas, käisime AiPetri mäel, kimasime mööda serpentiini mäest alla. Yandeks on aus kraam. Seal ei ole midagi ilustatud ega salastatud. Näod ei ole hägustatud, sildid/kirjad/numbrid samuti. Kui on prügi ja vaesus, siis nii ongi. Naberežnajat ei ole pildistatud hommikul kell 6 inimtühjana vaid ikka päeval, kui see on puupüsti turiste täis. Kui seal hakataks kõikide nägusid hägustama, siis olekski pilt üleni hall.

Vaatasime villasid, basseine, randu, kohvikuid, skulptuure, oma kohti... Ennast ei otsinud, sest pildistatud oli siis, kui meid seal just korraks ei olnud. Kas kuskil ei ole veel avatud maeiteamitu-D stiilis reisikinosid? Istud sohvasse ja oledki Pariisis. Pea kohal särab taevas, ümberringi valge linn, soe tuuleke, linnamüra.. Sõidad liftiga Eiffeli kõige kõrgemale platvormile, vaatad ringi.. Lähed Seine jõele laevareisile, pea kohalt mööduvad sillad, silla all on kodutud, silla peal müüakse raamatuid, giid räägib, laeva pritsib natuke vett, laev õõtsub, lehvitad inimestele teisel laeval, möödud Jumalaema kirikust, kellad löövad... Oled õhtuses linnas, tuledemäng, muusika, kuskilt tuleb kohvi lõhna... jne. jne. jne. Meil oli sel päeval peaaegu samasugune reis elutoa laua taga, kus lõhnu, tunnet, soojust, tuult, vett ja hääli asendas kehamälu. Ja kuigi pilt oli vaid läpaka kaane suurune, nägime meie seda ikkagi kõikjal enda ümber.

Lõpetuseks pildirida sellest, kuidas puhtast õunamahlast tehtud veinist hakkab vahuvein saama.