Ärge näidake mulle praegu ühtegi vedelikku, mis meenutab mahla või veini! Viies päev juba õunad-mahlad-mahlad-õunad-mahlad-veinid-mahlad-õunad-mahlad. No mitte päevad läbi muidugi. Peale tööpäevi ikka, õhtuti. Ka selleks ärevaks nädalavahetuseks on toimetusi veel küllaga.
Ah et miks ärevaks? Linn elab rallilainel. Hotellide parklates grillivad ja tšillivad rahvusvahelised seltskonnad nagu siilid udus (meri hingas eile õhtul). Varavalgest hilisööni törtsuvad sumpsid ja vilisevad kummid. Liikluses on kõigil väheke erksam sõit sees, mitte ainult rallimasinatel. Einoh, ma isegi mõned kiiremad kurvid võtnud juba:)))
Aastaid tagasi sai kiiruskatsetel kohtunikuks käidud. Siis toimus ralli novembris ja enamasti oli lumigi juba maas. Ikka öö läbi toimus see möll. Selga sai aetud kõige soojemad riided - mehed suured lambakasukad, naised 3 paari Marati dressipükse, villased sokid ja talitossud. Igatahes selleks ülitähtsaks kohtunikutööks oli ekipaažidele kollase või punase papist kella näitamine ja stopperiga aja võtmine. Ning protokollimine. Soppa lendas üle pea ja põnev oli. Mis seal salata, varahommikust kiilasjääd nii oodati kui kardeti. Ralliärevus on igal sügisel pea kõigil saarlastel nädalakese naha vahel. Aga kuulge, tulge teiegi siia rallile! Mürin, tümps ja heitgaasid mõelge ise juurde:
Korjasin siis mitu päeva õunu, pesin neid enam vähem ükshaaval külmas kaevuvees ja sõit läks jälle tuttava mahlapressija-vana juurde. Selle sama, kes mu arooniatega koos väidetavalt ka kolm ämblikku ära pressis. Mahla tuli 100 liitrit! Mitte eluseeski ei ole meil sellist kogust mahla olnud. Ühesõnaga pool läks mahlaks, pool veiniks. Mahlad läksid 3-l kottidesse, kotid kohvrisse, kohver sahvrisse. Ahsoo, meil pole ju sahvrit! Aga nii hästi sobis lausesse see sahver ju:P
.JPG)
Ah et miks ärevaks? Linn elab rallilainel. Hotellide parklates grillivad ja tšillivad rahvusvahelised seltskonnad nagu siilid udus (meri hingas eile õhtul). Varavalgest hilisööni törtsuvad sumpsid ja vilisevad kummid. Liikluses on kõigil väheke erksam sõit sees, mitte ainult rallimasinatel. Einoh, ma isegi mõned kiiremad kurvid võtnud juba:)))
Aastaid tagasi sai kiiruskatsetel kohtunikuks käidud. Siis toimus ralli novembris ja enamasti oli lumigi juba maas. Ikka öö läbi toimus see möll. Selga sai aetud kõige soojemad riided - mehed suured lambakasukad, naised 3 paari Marati dressipükse, villased sokid ja talitossud. Igatahes selleks ülitähtsaks kohtunikutööks oli ekipaažidele kollase või punase papist kella näitamine ja stopperiga aja võtmine. Ning protokollimine. Soppa lendas üle pea ja põnev oli. Mis seal salata, varahommikust kiilasjääd nii oodati kui kardeti. Ralliärevus on igal sügisel pea kõigil saarlastel nädalakese naha vahel. Aga kuulge, tulge teiegi siia rallile! Mürin, tümps ja heitgaasid mõelge ise juurde:
Korjasin siis mitu päeva õunu, pesin neid enam vähem ükshaaval külmas kaevuvees ja sõit läks jälle tuttava mahlapressija-vana juurde. Selle sama, kes mu arooniatega koos väidetavalt ka kolm ämblikku ära pressis. Mahla tuli 100 liitrit! Mitte eluseeski ei ole meil sellist kogust mahla olnud. Ühesõnaga pool läks mahlaks, pool veiniks. Mahlad läksid 3-l kottidesse, kotid kohvrisse, kohver sahvrisse. Ahsoo, meil pole ju sahvrit! Aga nii hästi sobis lausesse see sahver ju:P
.JPG)
Ja eilne hommik algaski aevastamisega. Nohutest oli positiivne - "kanamuna" kõlas vääägagi nasaalselt. Palusin mõttes igalt poolt andeks, lubasin parem inimene olla, veel rohkem heategevust teha, riietekapi ära koristada, tulbisibulad maha panna, tähtpäevi meeles pidada, mehele särke triikida, trennist mitte puududa jne. jne. Hakkas parem küll.
Õhtuks oli aga jälle selline kehvakene tunne, et kui oleksin diivanile maandunud, siis oleksin kindlalt haigeks jäänud. Tegin aga nii, et haigusel polnud aega välja lüüa. Kuumutasin-kotitasin veel viimased mahlad. Siis läksin loodusesse marjadega kadakaoksi tooma. Siis hakkasin neid kujundama ja pesema. Siis pudeleid puhastama. Siis villisin, siis korkisin, siis kapseldasin, siis hakkasin lipikuid välja mõõtma, teksti kirjutama, lipikuid pudelitele kaela siduma. Päris ilus sai.
Nädalavahetusel käis meie meister-maitsenõustaja kodus ja glögiveini soovitas ta magusamaks teha. Sest et glögiaroom eeldab vähemalt natukenegi magusat maitset. No jumala õige! Tegin siirupi, segasin veinisse ja villisin sedagi väikese proovipartii. Loomulikult on veini nimi nüüd Kolm Paksu Ämblikku. Siltidega jäin hätta, sest kujundusprogramm jupsis ja ma ei saanud oma ämbliku-ideed teostada. Tuli appi võtta vähene joonistamisoskus. Ja õhtu muudkui pressis peale. Jälle - korgid-kapslid-sildid-liimid-fotokas. Kell oli juba 11 ehk 23.
Seejärel pildid fotokast arvutisse, siis Picasaga neid kohendama, blogisse üles laadima, jutukesed juurde. Ja siis teeb arvuti äkki enneolematu häälega kilksti! Facebooki aknas kirjutab pojaraas, et prooviks FB-videokõnet? Jooksin kahe arvuti vahet - üks ei tundnud kaamerat ära, teisest ei tulnud hääl läbi. Siis tuli hääl läbi, aga ainult ühtepidi. Siis proovisime sama Gmaili postkastist. Kvaliteet oli kehvem, aga nalja sai rohkem. No seal ju need vuntsid ja kiisumaskid ja muu mudru, mis endale ette panna saab.. Vahepeal ujusin Veneetsia kanalis krooli. Ohjah, ei saa suureks ei ema ega laps. Veneetsia kanalis ujumisest rääkides - khmmkhmm, see ON päriselt võimalik, ka otse politseijaoskonna ukse ees. Kes ennast ära tundis, see tundis.
Mina tahaks ka Londoni ajavööndis elada. Meil oli kell juba homme kell 1, kui seal alles eile kell 23. Ja iseäranis hommikuti sobiks mulle 2 tundi tagumine aeg. Kuid kes mul keelab!? Tervelt kaks ja pool päeva elan ma nüüd Londoni ajas. Ja seega lasen teile lugulaulu minu kõigi aegade kõige lemmikumalt bändilt. Nii et natuke pidu ikka, kallid kaasteelised!
Jessus! Sa oled ikka jube tubli.... :)
VastaKustutaNojah, näed, vee oskan juba veiniks muuta:))) Aga aitäh!
KustutaSa ei tohiks nii isuäratavaid pilte teha! Janu piinab juba paljalt vaatamisest.
VastaKustutaAh, ära usu kõike, mida Sa näed:))) Pealegi Sina tead ju selle hobi räpasemat poolt ka väga hästi. Aga ma tänan ja olen meelitatud:)
Kustuta