Photo by Veronica Neeson |
Ma olen veendunud, et kunagi ehitatakse selline aparaat, kuhu paned mingi klaasi- või kivitüki sisse ja ta ütleb, kust mandrilt, maalt või külast on see materjal pärit ja annab inimeste ja neandertaallaste DNA-d, kes seda iganes käppinud on. No tegelikult on see juba praegu erinevate analüüsidega mingil määral võimalik. Ja ega seda aparaati ikka ei ehitata küll, sest et ainult uudishimu rahuldamiseks ei hakka keegi midagi leiutama ega ehitama. Ikka sõjad ja suur raha on need leiutiste motivaatorid läbi aegade olnud.
Punane vein tuli selgi aastal hästi välja. Midagi magusasõpradele või õigemini poolmagusa. Ja neile, kes armastavad hõõgveini. Veinitegu jäi meil ka filmilindile. Või noh, mälukaardile. Nüüd väike hoiatus. Kui teile tundub, et filmis on midagi nagu kergelt kÖveravÖitu, siis minge kindlasti silmaarsti või veel parem - psühhiaatri juurde, sest tegelikult on kõik väga sirge. Sirge, nagu seebivesi.
Ärge siis kõike ka kohe uskuge. Muidugi oli juga köveraks keeratud, aga ainult selle pärast, et nii tuleb süsihappegaas veinist paremini välja:)))))))
Ja nüüd viimane pilt selle aasta õunahullusest. Õunu oli kolmanda suurema korjamise järel selle puu all umbes 150 liitri mahla jagu. Mahlaks teeme need pisut hiljem, sest õunad säilivad ülihästi. Las küpsevad veel. Rohkem õunu sel aastal korjama ei pea, mõned üksikud ladvaõunad vaid vareste rõõmuks jäid! Kui puu oma igaaastasest stiilist kinni peab, siis järgmisel aastal ta ei kanna, isegi õitseda ei suvatse. Hurraaaa! Arooniapõõsale tehti ka 1:0 noorenduskuur, võib olla ei saa neid ka. Hurraaaa! Aga veinid küll tegemata ei jää, loodus on ju helde.
Ilusat nädalavahetust!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar