Ohhjahh, tulin korra ja istusin maha jalgu puhkama. Peab vist väikse vahearuande tegema, muidu läheb järg käest ja ma ei mäletagi, mida olen lubanud siin uuesti jutuks võtta.
1) Valge Klaari siider lõpetas käärimise! Jah, kõigest 5 päeva kestiski see mulin. Siidripärmi pakil oli kirjas, et käärimine võib kesta kuni 3 nädalat, kuid meil oli ka õhutemperatuur kindlasti kõrgem. Elagu Päike! Alkoholisisaldus 6%. Täitsa paras. Siidriks. Aga. Ma ei tahtnud ju tegelikult siidrit. Ma tahtsin ikka seda va poolvahuveini, mida ma juba suve alguses rabarberitest teha üritasin. Neist aga kääris korralikult kange ja magus vein. Ja enam uuesti oluliselt käärima ei läinudki. Ehk et mulli jäi väheks, mis väheks. Nüüd siis mõtlesin, et segaks need kaks omavahel kokku, käärimise peatajat ei paneks, selitaks ka väheke, villiks ära ja laseks veel vahuveini pudelites traatkorgi all küpseda/käärida. Ja siis tulgu ta`st, mis tuleb. Vaniljekaun on ka seal siidripütis, päris apetiitne värk.
2) 30-st liitrist arooniatest pressiti 20 l mahla välja! Mahlapressija ütles ja näitas, et kook tuli nii raudkõva, et löö või teine mees maha sellega. Kui ma marjad sinna viisin, siis muretsesin, et äkki jäi ikka mõni ämblik või lutikas ka marjade sekka, et ehk peaks neid ikka veel veega uhama? Nüüd ütles pressmeister, et ahjaa, ta leidiski kolm ämblikku marjade seest - tahad sa neid tagasi? Ma igaks juhuks ei võtnud. Tume, tõmmu ja parkainest tihke mahl sai lisaks 5 l eelmise aasta magusat arooniasiirupit ja 4 kg suhkrut ning kääritusämbrisse! Sellest saab jõulude aegu siis glögi teha. Sisering vist juba aimab, mida jõulupakist leida võib ;)
3) Pojaga korjasime ükspäev ligi 3 ämbritäit arooniaid veel, need panin ikkagi sidrunihappe ja kirsilehtedega likku. Täna panin sealt 25 l veiniks käärima ja 10 l keetsin siirupiks. Tean juba ette, et pooled, enamus või lausa kõik läheb neist kevadel nagunii veini sisse, sest ei tarbita meil erinevalt õunamahlast seda arooniasiirupit eriti. Aga tegemata jätta ka ei saa.
 |
| Vol 0,00% |
4) Käisin linna taga kadakaveini jaoks materjali toomas. Jessas, kui palju põldmarju oli! Mitte küll eriti suured, sest kuiv on olnud, aga palju oli küll. Minge korjake, need asuvad seal lennurajast üle tee, selle platsi kõrval, kuhu palke kokku kogutakse. Iga normaalne inimene teekski oma veini põldmarjadest ja mitte kadakatest, aga mina ei ole ju õnneks normaalne. Sest et põldmarju korjata on piiiiiiin. Mõtlesin pikkade kummikutega läbi okkaliste põldmarjaväätide ja ämblikuvõrkude ronides, et lapsena maal ei olnud mingit probleemi paljasääri samasuguses padrikus ringi rühkida. Puhmad kasvasid pealegi veel kivivaredel, nii et ka mööda suuri raudkive tuli ronida. Maalaps ei oleks ju maalaps, kui sääred ei oleks kraabitud ja põlved kärnas. Mäletan, et 3-liitrise mannergu pidime ikka marju täis korjama, siis võis niisama ronida ja marju süüa. Tädi ja vanaema olid aga meisterkorjajad. Kadakaveini tahan kaks pütitäit käima panna, sest see tuli na kenake välja teine. Ütlevad, et sobib otseti iluasjaks kööki või suvekoju.
 |
| Jalutasin 5 min tagasi üle tänava ja pildistasin põldmarju, tükk kõnnitee asfaltigi näha. Vot selline Kuressaaremaa on meil siin. |
5) Mõned, kes nüüd siit poole pealt mu blogi on avastanud, on avaldanud soovi veinikoda külastada. A`la Ahvenamaa veinitalu. Et mekiks ja vaataks ja puhkaks ja laulaks ja ostaks kaasa ja... Tjudö veinitalu on tõesti kift koht, isegi jaanalinde saab seal oma peo pealt sööta. Õunaaaias on aga ridamisi sellised õunapuud, mis ei kasvagi kõrgemaks, kui inimpikkus. Siis hea korjata. Väike mahla- ja veinitööstus ning õdus veinikelder on täiuslikud ja suures vanaajahõngulises kõrtsisaalis sai süüa-juua või lihtsalt pisut tooteid degusteerida. Sealne hitt on muidugi kohalik ålvados ja just nimelt mitte calvados. Mõnda pudelisse on seal päris õun sisse kasvatatud, mõned pudelid ongi puhutud sellised, et klaasõun on sees. Hinnad - oioioi!
Nohjah, ei ole mul sellist veinitalu ega -kodagi mitte. Töö tänava veinikoda on blogi nimi ehk pigem digitaalne koda. Muidugi on kõik siin kirjutatu puhas tõde - on veini ja on ka katus pea kohal. Aga miskit turisminduse moodi asja ep ole mette. Kas ma tahaksin, et oleks? Natuke tahaksin. Aga see on valikute küsimus. Praegu valin oma linnakodu, mis on ju teadagi koos kallite lähedastega nagu kindlus, oma töö, mis on hea, oma hobid ja virtuaalse veinikoja. Mulle meeldib.
 |
| Tjudö veinikoda |
 |
| Õunavein, liköör, jahimehejook ja brändi - tohib toota ja isegi müüa. |
Poolast
Kreekast
Itaaliast
Bulgaariast
Serbiast
Leedust
Monacost ja
Luxenbourgist
Statistika näitab siinkäinuid kokku 23 riigist. Eriti tänan teid, kes te siin regulaarselt käite. Ma ei oleks iial arvanud, et Venemaal ja Ukrainas ka nii palju kaasmaalasi on, kes kodumaiseid tekste lugemas käivad! Sest ma arvan, et lugejad on ikka enamuses eestlased ja mitte niivõrd Google tõlkeroboti kasutajad. Või?
6) Aga pooleliolevate veinide bilansiks on siis praegu: 2 pütti poolvahuveini, 2 pütti arooniat ja 2 pütti kadakat. Järgmine töö on 50 vahuveini pudeli puhtaks kraapimine, sest Veinivillast sain just 50 traatidega korki. Veinivalmistamise peensustest ma siin tõesti väga ei kirjuta, jagan pigem emotsioone. Kuid need, kes FB-s nõu või õpetust küsinud, on saanud seda vägagi põhjalikult. Ei mina kade pole.
 |
| Immigrant Ahvenamaal |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar