laupäev, 3. august 2013

Meite küla eided ja mustad ööd.


Päris paljud on küsinud, et kuidas sa need pudelid küll niimoodi kinni paned, et oleksid justkui poe omad? Siin ongi see auväärt riistapuu näha. Nende purpurpunaste raudadega korke peale pannaksegi. Ilusatesse klaaspudelitesse panen mõnikord samamoodi ka mahla. Ainult, et sel juhul peab ka mahlapudel sarnaselt veinipudeliga asetsema riiulil külili, et kork läbi niiskuks. Siis saab kork paisuda ja ei ole karta, et mahl või vein õhku saab.


Ei tea kohe, kas sel aastal enam õunamahla 3-liitristesse purkidesse panemegi? Vaevalt küll! Nii mugavad on need kraaniga mahlakarbid. Kott kannatab ka kuumust. 3-liitriseid purke hakkab kõvasti üle jääma, kui just kurgiuputust kuskilt kaela ei tule. Aga vist ei tule, sest vihmaga ei ole sel suvel just hõisata olnud. Kotte ja karpe on ka 5 ja 10-liitriseid. Ega kõiki kotte ei peagi eraldi karpidesse panema, neid võib hulgi lappida ka ühte suuremasse kasti ja kui jook väikesest karbist otsa saab, võib sinna uue täis koti sisse panna. Kokkuhoid on märkimisväärne.  Kõik see kehtib muidugi ka veini pakendamise kohta. 



Aga midagi ei ole teha, meie kiisule lihtsalt meeldivad kõik uued, puhtad, läikivad ja kõrged pinnad. Pakirivi otsas lasi ta täna ilusasti silma looja, vahepeal vahetas "otsa" ja magas aga edasi.


Seda küsitakse ka mult üsna tihti, et kuhu sa need veinid kõik paned? Nooh, kui juba näoraamatus on ligi 500 sõpra kirjas ja vähemalt teist nii palju häid tuttavaid-sugulasi-sõpru veel, kes ilma selle kuulsa raamatutagi elatud saavad, siis minul oleks küll ütlemata hea meel, kui nad kõik kasvõi kordki elus mu loomingut maitsta saaks. Selle nimel tegutsen juba üsna hoolega. Täna tegin pakid sinna Leisi valla kanti saatmiseks. Meil on siin lihtne elu, ajalehepaber on see kõikse mõnusam ja ökomökom pakend. Meite küla eided saavad nüüd saanapääva öhta koos leedrimärjukesega aidatrepile istuda, oma vanamehed kainlu vötta ning augustikuu mustas tähistaivas perseiide vahtida.


Ahjaa, täna sai üks tavatu pretsedent loodud. Nimelt lasin oma veini  telefoni teel ära maitsestada. Kirjeldasin veini ja võrdlesin maitset ühe teise leedriõie veiniga, mida me mõlemad hiljuti proovinud olime. Kuldaväärt soovitus tuli sealt paarisaja kilomeetri kauguselt ja nii tegin ja nii jäi. Tegelikult kõige parem leedriõie vein üldse tuli sellest välja. Saluut! 

Saluudi laenasin siiski Kuressaare merepäevadelt, mis siin pool tundi tagasi lõppesid.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar