laupäev, 31. august 2013

Vahuveinitegu


Selleks, et suuremat sorti veini timmimine ja villimine jälle ära teha, tuli enne kaks päeva jõudu koguda. Tuul oli palju ploome alla ajanud, nendest sai kosutav kook. Lisasin ka natuke ühelt väikeselt Lääne-Prantsusmaa saarelt toodud aromaatset ökomett. See oli üks imemesi, poja toodud, seetõttu veelgi imem. Sellega olid ka mingid legendid kaasas olnud, aga kes sest prantsusest siis nii hästi aru sai, kui vaja. Igatahes pisike 150 grammine purk pidas meil vastu pea aasta ja selle mee abil koos aaloe-, küüslaugu-  ja gripiteega sai nii mõnigi viirus talvel seljatatud. Kook lõhnas nagu kollane ploom ja miel de L`ile d`Yeu ikka. 


Vahuveiniga oli aga nii, et kõik, mis vaja, sai välja kurnatud ja kõik, mis vaja, sai sisse kurnatud. Vaniljekaunad välja, veinis sulatatud suhkur sisse. 


Pudelite puhastamine oli täna selline töö, et tõi kuidagi naeratuse näole. Neid pudeleid olid sõbrad-sugulased-tuttavad kokku kandnud juba mõnda aega. Toodi kastiga, toodi kottidega. Toodi väsinult kohe peale suuremat tähtpäeva või pikemat aega kogutud kogus. Tõi isegi üks täiskarsklane mees. Juba kevadel ütles ta nagu veidi kimbatuses olles, et tead, MUL ON KA ÜKS PUDEL! Ütles veel, et iga kord, kui ta hakkab seda ära viskama, tuleb talle meelde, et ma ju kogun neid. Ja vaat, kui üks tubli 2 meetrit meest on midagi lubanud, siis ta selle lubaduse ka täidab. Tõigi koti, kus oli koguni juba 4-5 pudelit! Suine aeg... Saatsin tema prouale tänutäheks täispudeli vastu.


Vahuveini ja šampanjat manustatakse ikka ainult rõõmsate sündmuste puhul mu meelest, aga kes oma muresid või väsimust sellega (või ükskõik, mis alkoga) muudkui loputab, on küll omadega allakäiguteel. Üks pikem joomisejutt on mul juba algusest peale plaanis olnud, küll ta ükskord tuleb ka. 

Vahuveini pudelite sildikleepijad ei ole õnneks nii vihased vennad, kui veinisildikleepijad. Mõni silt ligunes juba vees lahti. Rahvalemmik Törley on üks neist õrnukestest näiteks. Tuli meelde, et kunagi, kui meie mail jälle välismaaga äri teha võis, ostsid vahendajad saksamaale viimiseks  siit kokku pisikesi alamõõdulisi ahvenaid. Kilo eest maksti 1 saksa mark ja meie rahas oli see 8 eesti krooni ehk et kalaprügi eest said kalurid väga palju kallist raha.  Neist pisikestest kaladest tehti tugevat liimi. Raha ei haise. 



Eelmise aasta vahuvein sai nimeks Emma, sel aastal tuleb vist Emmanuel:))) Pudelid peavad nüüd nädal aega toas olema ja siis tuleb nad jahedasse viia. Maitse on selline, et ma ei oska mitte midagi veel arvata. Ikka kuivemapoolne. Hapukus ilmselt väheneb ajapikku. Justkui viskas natuke vaniljearoomi välja, aga võib olla ma lihtsalt soovisin seda nii väga tunda. Praegu on kangust 9% ringis, loodetavasti käärib paar kraadi juurde. Eelmise aasta Emma läks natuke kangeks (14%), sest Kuldreneti-pirni mahl oli õige magus. 


Päris suur hunnik pudeleid, eks? No on jah. Mis mina teha saan, et see Valge Klaara selline pidurdamatu alati on. Aga paradoks on see, et ka teine nõutäis tuleb homme ära villida ja sellega seoses pildilolev kogus kahekordistub!!! Hakka või uut ploomikooki küpsetama:)



2 kommentaari:

  1. Kus kohast sa šampusepudeli korke ja traate saad? Enamus šampusepudelitel neid valgeid korke kahjuks enam ei ole,poest ma ka ei leidnud.

    Renee

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Veinivillast olen tellinud ja ostnud neid (www.veinivilla.ee).

      http://www.veinivilla.ee/tarvikud/korkimine/sampuse-korgid.html

      Kustuta